Eesmärk

Esmaabi põhiliseks eesmärgiks on kannatanu elu päästmine ja tema tervise säilitamine õnnetusjuhtumi või äkilise haiguse puhul, kuni temani jõuab kvalifitseeritud meditsiiniline abi.

Õnnetusi võib juhtuda kõikjal: kodus, tänaval, teedel, avariides ja katastroofides. Väga tihti hukkub kannatanu mitte sellepärast, et tegemist oleks raske traumaga, vaid sellepärast, et kõrvalolevatel inimestel, tunnistajatel, töökaaslastel, sugulastel, tuttavatel või sõpradel puuduvad elementaarsed teadmised esmaabist. Nende teadmiste puudumise või ebapiisavuse põhjuseks võivad olla mitte ainult hooletus ja ükskõiksus, vaid ka näiline kindlustunne, et nendega ei saa midagi juhtuda ja õnnetused käivad neist kauges kaares mööda. Esmaabi on selline abi, mis sisaldab lihtsamaid meditsiinilisi toiminguid, mida teostatakse sündmuskohal ja selle läheduses õnnetusjuhtumi korral. Kuni meditsiinitöötajate saabumiseni võib sündmuskohal reeglina teostada järgmisi esmaabitoiminguid:

ELEMENTAARNE KAUDNE SÜDAMEMASSAAZ JA KOPSUDE KUNSTLIK VENTILATSIOON

VÕÕRKEHA EEMALDAMINE ÜLEMISTEST HINGAMISTEEDEST

VEREJOOKSU AJUTINE PEATAMINE

HAAVAPIIRKONNA TÖÖTLUS

ERINEVAT LIIKI SIDEMETE TEGEMINE

JÄSEMETE IMMOBILISEERIMINE MURDUDE JA NIHESTUSTE PUHUL

KAHJUSTATUD KEHAPIIRKONDADE JAHUTAMINE PÕLETUSTE JA KINNISTE TRAUMADE PUHUL

KANNATANULE VAJALIKU TRANSPORDIASENDI ANDMINE

KANNATANUTE TRANSPORTIMINE MEDITSIINIASUTUSSE (VAJADUSEL)

EV Sotsiaalministri määrusega nr. 80 (14.12. 2000) “Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord” on sätestatud, et igas ettevõttes peab olema inimene, kes on läbinud 16-tunnise esmaabi väljaõppe kursuse ja iga kolmas aasta vähemalt 6-tunnise täiendõpe. Ettevõttes esmaabiandja väljaõppe eesmärk on põhiteadmiste ja praktiliste oskuste andmine kannatanu elu päästmiseks õnnetusjuhtumi korral ning esmaabi osutamiseks.